Maheseemned: süsteemipõhine lähenemisviis sordiaretusele
Strateegia „Talust taldrikule“ raames on Euroopa Komisjon seadnud eesmärgiks, et 2030. aastaks oleks vähemalt 25 % ELi põllumajandusmaast mahepõllumajanduslik. See on Euroopa rohelise kokkuleppe oluline element. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja uute mahekultuuride väljatöötamist ja levitamist ning seda toetab ELi rahastatav projekt LIVESEED (Improve performance of organic agriculture by boosting organic seed and plant breeding efforts across Europe), käsitledes maheseemne kättesaadavuse ja kvaliteedi küsimust mitmest küljest, alates turgu puudutavatest aspektidest kuni reguleerimiseni. 2017. aastal käivitatud projekt tõi kokku 18 Euroopa riigi 48 organisatsiooni, sealhulgas taimeteadlased, põllukultuuride kasvatajad, seemnetootjad, mahetootjate ühendused ja jaemüüjad.
Uued lähenemisviisid
Üks kaasatud teadlastest on Hollandi De Beersche Hoeve taimeteadlane Edwin Nuijten, kes juhtis osa töökavast, mis keskendus sellele, kuidas erinevad aretusviisid võivad üksteist toetada ja tugevdada. „Aretus ei seisne ainult parima taime kasvatamises parimale põllule, oluline on ka protsess ning peame arvestama ka sotsiaalsete aspektidega,“ ütleb ta. Projekti LIVESEED eesmärk oli kombineerida eri sordiaretusviiside parimaid elemente. Konsortsium tuvastas neli konkreetset lähenemisviisi – ökosüsteemipõhine, kogukonnapõhine, tunnusepõhine ja ettevõttepõhine lähenemisviis. Ökosüsteemipõhised lähenemisviisid uurivad, kuidas põllukultuur suhtleb ümbritseva keskkonnaga ja saab sellele kaasa aidata. Kogukonnapõhistel lähenemisviisidel on aretaja ja kasvatajate vahel tugev seos ning eesmärk on maksimeerida nende jaoks ühiskondlikku väärtust. Tunnusepõhised lähenemisviisid taotlevad laiemat ühiskondlikku kasu, parandades konkreetseid tunnuseid, näiteks suurendades oluliste vitamiinide kontsentratsiooni põllukultuurides; samas ettevõttepõhised lähenemisviisid püüavad maksimeerida kasumit ja minimeerida kulusid. „Need kõik on väärtuspõhised lähenemisviisid, kuid nende väärtused on erinevad,“ lisab Nuijten. „See ei tähenda, et mõned väärtused on paremad kui teised, vaid oluline küsimus on, kuidas saame neid ühendada nii, et need tugevdaksid üksteist ning parandaksid ökoloogilist taastuvust ja sotsiaalset vastupanuvõimet.“
Teadmusplatvorm
Konsortsium kogus teavet aretustehnikate kohta ja avaldas mitmeid uurimistöid. Rohkem kui 800 mahetootjaga konsulteeriti sordiaretuse ja seemneturgudega seotud eri aspektide teemal ning LIVESEED aitas kaasa mahepõllumajanduse teadmusplatvormi laiendamisele, pühendades neile teemadele eraldi jaotise. Projekti LIVESEED raames töötati välja ka ELi tasandi keskandmebaas, mis võimaldab seemnetarnijatel ühe sisestusega edastada pakkumisi teiste riiklike andmebaasidesse. Meeskond töötab nüüd oma leidude rakendamise kallal, koostades juhised kombineeritud aretusmeetodi rakendamiseks. Olukord on terav, kuna uute põllukultuuride sortide arendamine on aeglane protsess ning aretajad peavad tegutsema praegu, et valmistuda põllumajanduse tulevasteks väljakutseteks, nagu pestitsiidide kasutamise karmimad piirangud ja muutuv kliima. Nuijten märgib, et peale selle ohustab põllumajandustootjaid ja tarbijaid sordiaretuse ja seemneturu häired. „Kui vaadata tavapärast sordiaretust, siis iga puu- ja köögivilja turul domineerib kaks või kolm ettevõtet. Kui üks ettevõte lõpetab oma sordiaretusprogrammi, sõltuvad põllumajandustootjad täielikult teisest. Isegi traditsioonilise põllumajanduse olukord pole kestlik,“ selgitab ta. „Mahepõllumajanduslik seemne- ja sordiaretus võib anda võimaluse mõelda kestlikumatele aretusviisidele. Peame välja töötama palju uusi alternatiive, nii et see ressurss oleks kasulik kõigile põllumajandustootjatele,“ ütleb Nuijten. „Tihti öeldakse, et mahetoit on liiga kallis, aga võib ka öelda, et tavatoit on liiga odav – arvestage varjatud kuludega ja avaneb teistsugune pilt.“
Keywords
LIVESEED, mahe, seeme, põllumajanduse teadmised, platvorm, sordid, aretus, põllukultuur, jaemüüjad, lähenemisviis, väärtused, kestlik
