Rahvatervis – kodanike võimestamine linnasaaste seireks
Linnaelule võib olla kasulik lihtne juurdepääs tööhõivele, kultuuriüritustele ja transpordiühendustele, kuid sellega võib kaasneda ka puudusi. Linnakeskkonnas on sageli maapiirkondadest kõrgem õhu- ja mürasaaste tase ning seal kipub olema vähem rohealasid. „Linnakeskkondade tervisemõju korralikult uurimiseks on vaja hinnata isiklikku kokkupuudet nende riskiteguritega,“ selgitas projekti CitieS-Health (Citizen Science for Urban Environment and Health) koordinaator Xavier Basagaña Barcelona Ülemaailmsest Terviseinstituudist Hispaanias. „Ainult teadlastel võib olla raske seda mõõta. Arvesse tuleb võtta ka sellist tähtsat teavet, nagu füüsiline aktiivsus, ja muid isiklikke harjumusi. Selle probleemi tunnistamine tõi viimastel aastatel kaasa kodanike laialdasema kaasamise linnauuringute projektidesse. Üldsusel paluti osaleda õhukvaliteedi või müra seire kampaaniates. „Meile tundus siiski, et kodanikuteaduse võimalusi ei ole keskkonnaga kokkupuute ja tervise vaheliste seoste hindamiseks täielikult kasutatud,“ sõnas Basagaña. „See oli projekti CitieS-Health põhieesmärk.“
Kodanike kaasamine
2019. aasta jaanuaris algust saanud projekt CitieS-Health toimus viies Euroopa linnas. Igas linnas viidi läbi erinevad uuringud, mis käsitlevad tervise ja linnakeskkonnaga seotud teemasid: õhusaaste, biomassi põletamine, müra- ja tööstussaaste ning linnakujundus. Barcelonas aitasid kodanikud kujundada uuringuid saaste mõju kohta vaimsele tervisele. Umbes 300-l kodanikul tehti erinevatel päevadel umbes 2 500 tunnetuslikku ja heaolu käsitlevat mõõtmist. Neid võrreldi seejärel õhusaaste tasemetega, mida kodanikud olid aidanud koguda isiklike lämmastikdioksiidi kogumise katseklaasidega. Luccas (Itaalia) otsustati Serchio oru 1 025 elaniku küsitluse tulemusel keskenduda kroonilisele neeruhaigusele. Siiani on peetud 367 elanikuga vestlusi nende ameti, toiduvaliku eluviiside kohta ning 353 elanikku on andnud bioloogilisi proove. Teistes uuringutes käsitleti müra mõju tervisele (Ljubljana Sloveenias), biomassi põletamise mõju tervisele (Amsterdam Madalmaades) ning seoseid tajutava keskkonna kvaliteedi, füüsilise aktiivsuse ja stressi vahel (Kaunas Leedus). „Igas nendest linnadest suhtlesid teadlased tihedalt elanikega õpikodades, kohtumistel ja küsitlusi läbi viies,“ märkis Basagaña. „Kodanikke kaasati uuringute kõigis etappides, sealhulgas uuringute küsimuste sõnastamisel. See aitas tagada iga uuringu sotsiaalse asjakohasuse ning muutis tulemused paremini tõlgendatavaks.“
Edasise osalemise edendamine
Projekt CitieS-Health kestab 2022. aasta juunini ning Basagaña analüüsib ja arutab jätkuvalt saabuvaid andmeid oma töörühmaga. Mõned esialgsed tulemused hakkavad siiski juba selguma – Barcelona uuring tõdes seost õhusaaste taseme ning tähelepanuvõime ja tajutud stressitaseme vahel. Igas juhtumis toodi esile kodanike kaasamise tähtsust uuringute kõigis etappides. „Kodanike osalemine muutis need katseprojektid paremini kohaliku kogukonna vajadustele vastavaks, andis teavet, mis aitas uuringuid paremini üles ehitada, ning aitas meil tulemustest teavitada,“ lisas Basagaña. „See tähendab teaduse ühiskonnale lähemale viimist.“ Projekti käigus koostati interaktiivne kodanikuteaduse vahendikomplekt, mis aitab kogukondi projektidesse kaasata ning käsitleda ühiselt huvipakkuvaid küsimusi. Vahendikomplektis on projektiga saadud näiteid ja materjale ning nõuandeid kodanikualgatuslike uuringute kujundamise ja andmete kogumise kohta. „Projekti veebisaidil on ka osa, kus kõik osalusprojektides tegutsejad saavad soovitada uusi võimalusi kodanike teadustegevusse kaasamiseks,“ ütles Basagaña. „Samuti kavatseme avaldada artikli projektist CitieS-Health saadud õppetundidest. Loodetavasti on kõigest sellest kasu järgmiste kodanikuteaduse projektide korraldamisel.“
Keywords
CitieS-Health, linnalik, saaste, tööstuslik, õhk, tervis, biomass, eluviis
